🌞 Elu Palermos – uus algus

Minu elu Palermos on saanud täiesti uue hoo sisse…Alles eile sain esimest korda rahulikult maha istuda ja sügavalt sisse hingata – ning lõpuks kirjutama hakata. Oeh… ausalt öeldes ei tea ma isegi, kust alustada, sest selle ühe kuu jooksul on juhtunud rohkem kui terve aasta jooksul. Mu elu on olnud täiesti pöörane – parimas mõttes! Kõik on täies hoos: projektid, kohtumised, reisid… pidevalt olen kuskil teel, midagi korraldamas või ellu viimas. Aga kõige hämmastavam on see, et esimest korda tunnen, et olen täpselt seal, kus pean olema ♥️. Palermo on minu koht, minu kodu – ja mina siit kuhugi ei liigu! Promimpresa – täpselt see ettevõtte, kus ma nagu päriselt töötada tahan. Olen otsustanud, et Eestisse ei naase ma kindlasti enne, kui aasta on möödas – sest siin toimub midagi suurt ja tähenduslikku. Olen täiesti uus inimene, ja see on alles algus… aga kõigest siis järgemööda 🙂.

Elu Sitsiilias… aga unes ikka Eestis?

Iga öö näen unes, et olen jälle Eestis. Ja mitte niisama – vaid mingi täiesti absurdse stsenaariumiga: mul on kohe lend, olen paanikas, check-in on tegemata, asjad pakkimata ja täielik kaos käib. 😅 Siis ärkan järsku üles, higine ja südamerütm laes… ja mõtlen: “Appi, jumal tänatud, see oli ainult uni!”

See kõlab nagu korralik alateadlik stressireaktsioon – mu keha ja meel justkui ei suuda veel uskuda, et päriselt olengi Sitsiilias ja ei pea enam kuhugi minema ega tagasi tulema. See unenäoline paanika “check-inist” ja pakkimisest on nii tuttav neile, kes on elanud pidevas liikumises või ebakindluses. Justkui alateadvus pole veel järele jõudnud sellele lihtsale tõele: olen siin, mul pole kuhugi minna, ma ei pea enam jooksma. Ja see tunne… see on lihtsalt hindamatu.

✈️ Saabumine Palermosse

Tulime Annega koos Palermosse ja meie reis venis lõpuks lausa 24-tunniseks katsumuseks. Appi, kui läbi me olime, kui lõpuks kohale jõudsime. Mina vajusin otsejoones voodisse – isegi hambaid ei pesnud. Olin kindel, et esmaspäev jääb puhkepäevaks. Aga juhtus midagi ootamatut – hommikul ärkasin täiesti väljapuhanuna. Kehas oli kerge tunne, peas selgus ja mõtted särasid. Siinne energia on lihtsalt teistsugune. Tundub, nagu oleks Palermos mingi nähtamatu vägi, mis kohe esimese hingetõmbega su jõuvarud täidab. 

🤝 Esimesed kohtumised ja uued sõbrad

Samal päeval jõudis enne meid siia ka Triin – nahatööline Tallinna Rakenduslikust Kolledzist, kellega polnudki varem kohtunud. Aga juba Zürichis olles helistasin talle, paludes tal poest vett tuua ja öösel ärkvel olla, et meid sisse lasta. Õnneks osutus Triin üliarmsaks ja vastutulelikuks inimeseks – ta tegi täpselt nii, nagu palusin. Nii tore, kui elu toob su teele uusi häid inimesi juba esimeste tundide jooksul! 🥰

✂️ Juuksurieriala praktikandid ja südantsoojendav vastuvõtt

Pealegi ei olnud aega pikalt puhata – samal päeval saabusid Palermosse ka 11 juuksurieriala praktikanti. Noored täis sära ja elevust, valmis kohe tegudele asuma. Nende peale vaadates tuli ka endale hoog sisse! Korraldasin neile sooja vastuvõtupäeva – rääkisin elust Sitsiilias, jagasin kohalikke nippe ja tutvustasin ettevõtteid, kus nad oma praktika teevad. Sellised hetked panevad mõistma, kui tähtis ja inspireeriv minu töö tegelikult on. See ei ole lihtsalt projekt või kohustus – see on võimalus mõjutada kellegi teekonda. Ja see annab tohutult jõudu juurde!

🍽️ Kohalik toit ja tõeline Sitsiilia külalislahkus

Õhtul tegime mõnusa aperitivo ja siis läksime sööma milzat – see on veise põrnast tehtud tänavatoit, mida süüakse ainult Palermos. Põrn praetakse searasvas ja pannakse seesamiseemnetega kukli vahele, soovi korral lisatakse ka ricotta- või caciocavallo-juustu. Mulle isegi maitseb see ja soovitan kõigil, kes siia satuvad, see kindlasti ära proovida!

Peale seda tutvustasin nendele, kes huvitatud olid, veidi vanalinna ja siis läksin koos Anne ja Triinuga minu sõbra, Piero, restosse teda tervitama. Meil olid kõhud nii täis, aga siis Piero ütles, et teeme ühe aperitivo veel ja see lõppes nii, et meie laud oli lookas kõigest heast ja paremast. Pizza, erinevad kohalikud suupisted, tiramisu. Appi, ma ei teadnud enam, kuhu ma selle toidu mahutan. Kui sinna jõudsime oli kell 19:00 ja me läksime sealt ära kell 00:00. Me rääkisime ja rääkisime ja rääkisime. Kui maksma tahtsime minna, siis ta keeldus kategooriliselt meie käest tasu võtmast. Peale selle viis ta meid veel oma autoga koju. Vot sellised on Itaalia mehed. Ma tegingi nalja, et juba esimesel õhtul said nad tõelise Sicilian men experience 😀. Piero, kui sa seda loed, siis tea, et sa oled fantastiline ja oled mulle väga hea sõber ja tulevane koostööpartner! 😊 Restorani nimi on muide Galloway minge proovige kindlasti!

💼 Unistuste töö: kuidas “Minu elu Palermos” algas

Siis hakkas päriselt pihta – minu elu Palermos ja tõsine töö. Kuna olin juba Eestis olles oma projektide korraldamisega algust teinud, ootas mind Palermos ees täielik töömaraton. Seda ma tahtsingi, et ma ei peaks jälle otsast alustama. Tuli kiiresti koostada uued hinnapakkumised ja valmistada ette lepingud. Alguses tundsin veidi ebakindlust – kas suudan kõige sellega toime tulla? Aga teate mis? Kõik sujub suurepäraselt. Ma olen sündinus selleks tööks – müük, suhtlemine, korraldamine, hinnapakkumised. Mu kolleegid on ka lihtsalt imelised… pole lihtsalt sõnu nende kiitmiseks ❤️ Siin kogeb tõelist meeskonnavaimu – midagi, mida ma varem isegi tunda pole saanud. Keegi ei halvusta ega süüdista, ja kui keegi eksib, on abi alati kohe käepärast. Ka mina aitan alati teisi ja ei kritiseeri!

🌸 Elu, mis tundub lõpuks päris minu oma

Tõsi, mõni asi venib – näiteks pole mu tööarvuti ikka veel kohale jõudnud ja oma ametliku töölepingu sain kätte alles 14. aprillil, kuigi alustasin tööd juba 7. kuupäeval. Ja vahel pean ikka ise uurima, küsima, initsiatiivi näitama. Aga ausalt – mis sellest? Ma olin ennast ette valmistanud. Mina võtan seda kõike rahulikult. Minu jaoks on see armastus: kui sa aktsepteerid kellegi või millegi vigu, aga jääd ikka 🥰. SEE ONGI JU ARMASTUS! Mulle isegi meeldib see kerge kaos – see on midagi täiesti uut ja teistsugust, ja ma olen sellega rahus.

Pealegi tunnen ma siin iga päev, et minu panust ja tööd hinnatakse päriselt. Mind ei hinnata mitte ainult töötajana, vaid ka inimesena. Kui Eestis otsiti minus pidevalt vigu, kritiseeriti ja püüti mind muuta, siis siin saan ma olla mina ise ja siin otsitakse inimestes pigem head. Mind koheldi Eestis nagu mingit lolli blondiini, kes ei tea üldse mis toimub. Nad tõstavad sind üles, mitte ei tõmba alla ❤️. Tõesti üks vanasõna, mis peab täppi: Eestlase magustoit on teine Eestlane!

👭 Nahatöölised ja naeru täis õhtud

Igatahes, siis saabusid meile ka Triin ja Janika – nahatöölised Kuressaare Ametikoolist. No ausalt, mul ei ole sõnu! Selline seltskond sai kokku, et hoia ja keela! Iga päev oli meil täis naeru ja energiat. Tavaliselt öeldakse, et ma ise pole just vaikne tüüp, aga nende kõrval tundsin end kohati nagu tagasihoidlik müürilill 😂. Kõik sobisid omavahel ideaalselt – tõeliselt toredad ja vahetud inimesed. Kuigi Anne oli alguses veidi skeptiline meie guesthouse’i suhtes, naudib ta nüüd siinset kogemust täiel rinnal 🙂!

Meie tiimis oli siis kaks Triinu, Janika, mina ja Anne. Õhtuti oli nii mõnus tunne koju tulla ja kõigi teistega ühise laua taha istuda, päeva muljeid jagada, natuke süüa ja veini juua. See oli selline soe ja kodune tunne, mida ma tõesti jään igatsema. Rõõm oli ka see, et tüdrukud jäid oma praktikakohaga väga rahule – see on alati suurim kompliment ja südantsoojendav tagasiside!

Teele – Sitsiilia ja kõigi südames

Meil oli hiljuti siin töövarjutamas Tallinna Rakenduslikust Kolledžist armas Teele, kes õpib sotsiaalpedagoogikat. Tema tegi oma job shadowing’i Regina Margherita koolis Palermos. Ja mis ma oskan öelda – kõik lihtsalt armusid temasse! Õpilased, õpetajad, juhtkond – ta võlus nad oma soojuse, professionaalsuse ja siira huviga.

Nüüd on kooli juhtkond ise vaimustuses ja tahab minna Eestisse vaatama, mis maa see selline on, kust nii säravad inimesed tulevad! Teele jäi ka ise väga rahule siinse elu ja kogemusega. Siinset päikest, toitu ja inimesi on raske mitte armastada. Ja kes teab – võib-olla tuleb ta meile siia varsti praktikale tagasi. Me hoiame talle kindlasti koha soojas! ☀️🇪🇪🇮🇹

🏛️ Juhtkondade vastuvõtt Palermo ülikool ja sisukas programm

Siis oli mul suur au võtta vastu ka Tartu Ülikooli Pärnu kolledži ja Valgamaa Kutsehariduskeskuse juhtkonnad. Nendele olin ma varakult valmis organiseerinud mitmekesise programmi – külastasime erinevaid ettevõtteid, jalutasime koos läbi Palermo ajaloolise keskuse ja käisime ka veini degusteerimas veinimõisas Principe di Corleone.

Külastasime ka Palermo ülikooli, kus meid võttis vastu professor Riggiani – äärmiselt soe ja avatud inimene. Arutasime temaga samuti võimalusi tulevikukoostööks ja ta lubas isegi Eestisse tulla, sest tahab väga Hiiumaad näha.

🍷 Veinimõis ja uued koostööideed

Veinimõisa külastus toimus järgmisel päeval ja algas väikese segadusega – jõudsime kohale, aga kõik uksed tundusid kinni olevat. Minu taga oli 11 inimest, kelle olin ise kutsunud, ja korraks lõi ikka süda korralikult põksuma. Mõtlesin endamisi: “Appi, kas ma sain aja valesti aru? Kas see oli ikka 26. aprill kell 16:00?” Kogu elu käis silme eest läbi. 😅 Õnneks selgus, et me lihtsalt seisime vale ukse juures! Lõpuks saime siiski kenasti sisse ja kõik laabus – jälle üks kogemus, mida naljalt ei unusta.

Veinimõisa külastusel olid meiega kaasas ka mu imelised ülemused Letizia ja Aldo, kellega koos oli väga tore veeta vaba aega ning tutvuda külalistega lähemalt. Meil oli võimalus arutada ka tulevasi koostöövõimalusi.

Need päevad olid tõesti sisukad, täis uusi tutvusi, mõttevahetusi ja rõõmu koostööst. Mul on alati südamest hea meel, kui koolide juhtkonnad otsustavad meid Palermos külastada – see tähendab mulle väga palju.

💖 Eriline peatükk Annele

Ma tahan siia kirjutada ühe täiesti eraldi peatüki ainult sinule, Anne. Sest ausalt – ma ei ole kunagi oma elus näinud kedagi sinu sarnast. Sa oled üks suurima südame, sihikindluse ja sära kehastus.

Meil on nii palju ühiseid jooni – me armastame mõlemad roosat värvi, oleme suured organiseerijad ja liigume alati kiire sammuga. Meie päevades ei puudu kunagi naer ja seiklused! Aga kui aus olla, siis mina sinuga sammu pidada ei jõua! 😂 Sa jõuad igapäevaselt 15 kilomeetrit maha kõndida, uutesse paikadesse seiklema minna, maailma avastada ja inimesi liigutada – samal ajal kui mina sammun tihti paar meetrit tagapool, hüüdes: “Ooota nüüd, Anne!” 😄

Mina vajan vahel hetke, et akusid laadida ja lihtsalt olla, aga sina – sina oled nagu päikeseenergia peal töötav ime. Sa ei väsi, sa ei heitu, sa lihtsalt särad ja inspireerid.

Anne, sa oled tõesti üks suur eeskuju. Mitte ainult oma töövõime ja organiseerimisoskuste poolest, vaid eelkõige selle pärast, kes sa inimesena oled. Sa tood valgust sinna, kuhu astud. Sa oled rõõmu ja rahu segu. Sa oskad kuulata, märgata, toetada – ja seda nii loomulikult, nagu oleks see maailma kõige lihtsam asi. Aitäh, et oled minu elus. Aitäh, et oled just selline nagu oled – äge, vankumatu ja tohutult südamlik. Ilma sinuta ei oleks need kogemused iialgi nii värvilised olnud. 💗

Virgin Active – minu uus lemmikkoht Palermos

Ja lõpuks on see juhtunud – olen osa kõige stiilsemast spordiklubist, Virgin Activest! Astusin sinna sisse mõttega kiirelt leping ära teha… aga lõpetasin alles kahe tunni pärast 😂. Mind tervitas koheselt väga šarmantne noormees Vincenzo, kellega rääkisime maast ja ilmast. Mulle tehti personaalne tuur ja lõpuks sõlmisin lepingu – sain eriti hea pakkumise: esimesed kolm kuud pool hinnast ja edasi 135 € kuus. Iga kuu saan ka endaga ühe sõbra kaasa võtta. Ja juba Anne tuligi minuga trenni. Ma arvan, et Anne on siin juba rohkem näinud ja kogenud kui mõni kohalik 😄!

Sa võib-olla mõtled, et 135€ on palju, aga arvestades, et ma käin seal keskmiselt 4 korda nädalas, see on piiramatu, seal on erinevad saunad, välisbassein ja lamamistoolid… Ja mis mulle kõige rohkem meeldib – ma ei pea isegi rätikut kaasa võtma, see antakse kohapeal! Treeninguid on seinast seina – alustades poksist ja lõpetades joogaga. Iga kord on midagi uut ja huvitavat. Ja kui sa mõtled, et see on kallis, siis vahel kulub väljas käies ühe õhtuga ka rohkem.

Tõeliselt super kogemus. Minu elu Palremos on ikka imeline! 🌞

💘 Päev, mis tundus nagu film

Nii, nüüd jõuame kõige huvitavama osa juurde ja kindlasti mõni pööritab nüüd silmi, aga… ma pean jälle oma sõnu sööma. Oma eelmises postituses kirjutasin, et “mina küll ühtegi Palermo meest ei vaata” – aga pean nüüd need sõnad küll alla neelama. 😄 Polnud nädalatki möödas, kui keegi pani mind ümber mõtlema.

Lugu oli nii.. Läksime tüdrukutega klubisse ja mingil hetkel, enne kui lahkuda plaanisin, mõtlesin teha veel ühe viimase tiiru – vaadata, mis inimesed seal on ja mis üldse toimub. Ja siis… nagu oleksin terve õhtu alateadlikult just teda otsinud… järsku ma nägin teda. Imeilus mees! Ma ei suutnud midagi öelda. Olin veidi veinine ja astusin talle ise ligi mingi täiesti totra ja naljaka lausega, aga tema jäi seisma, vaatas mulle otse silma ja naeratas. Sellest hetkest alates tundus, nagu maailm oleks lihtsalt korraks pausi vajutanud.

Ta oli… erakordne. Mitte ainult välimuselt – kuigi no, olgem ausad: tal on helepruunid silmad, oliivikarva nahk, see soe ja siiras naeratus, helepruunid juuksed, mis olid ideaalsesse soengusse sätitud ja ideaalne füüsis – vaid ka olemuselt. Ta on intelligentne, fantaasiarikas, soe, tähelepanelik… ma isegi ei oska kirjeldada, kui kiiresti ja sügavalt ta mind ära võlus. Ja kui harva seda minuga juhtub!

Kui öö vaikselt hommikusse veeres, viis ta mu koju. Kell oli umbes viis ja nagu ikka – mina olin veendunud, et olen oma võtmed ära kaotanud 😂. Helistasin Annele täiesti paanikas, tema (härra Imeline) rahustas mind ja ütles, et küll kõik saab korda – ja saigi. Võtmed olid lihtsalt tuppa ununenud. Tüüpiline mina muidugi 😂.

Hommikul, kell juba kümme, kirjutas juba härra Imeline, et soovib mind lõunale viia. Ma olin täiesti läbi, väsinud ja pohmas… aga kuna see oli tema, ütlesin kohe “jah”. Võtsin end kokku ja läksin.

Ja see oli üks parimaid otsuseid! Käisime ühes kaunis linnas nimega Terrasini (soovitan väga!) – helesinine meri sillerdas silmapiiril ja päike paitas õrnalt nahka. Sõime karpe ja minu lemmikut pasta con le vongole, tema tellis pasta al pistacchio (ausalt, see mulle eriti ei maitse, sest pistaatsia seostub mul pigem magusaga – aga vahet pole!) 😄 Aga ma ei keskendunudki eriti toidule. Kogu see päev tundus nagu film – meie vahel oli täiesti seletamatu tõmme, justkui maailm oleks meie ümber vaikusesse vajunud. Ma pole sellist tunnet AASTAID ja AASTAID kogenud. See, kuidas ta mind vaatas, kuidas mu kätt hoidis… ma tundsin end tema kõrval nagu tõeline printsess.

Ja teate… see, kui imeline ta oli, oli midagi palju enamat kui lihtsalt välimus. See oli tema viis olla. Kuidas ta mind kuulas, vaatas, kuidas ta rääkis, kuidas ta kohaloluga tekitas tunde, et maailmas pole ühtegi muret. See rahu, see hellus, tugevus ja samas õrnus… see oli lihtsalt lummav.

Õhtul sõitsime läbi Sitsiilia mägede tagasi Palermosse. Autoaknast mööda libisevad külad, looklevad mägiteed ja päikesekiired, mis kuldasid maastikku – mul tuli isegi pisar silma. Ja sel hetkel tundsin ma, kogu südamest ja siiralt, kui ilus võib üks elu olla, kui oled õigel ajal, õiges kohas, õigete inimeste kõrval. See päev oli nagu unistus. Ja tema… tema oli midagi rohkemat kui lihtsalt mees. Ta oli tunne, ta oli hetk, ta oli mu päikseline päev. Ta oli lihtsalt… IMELINE. 💫❤️

E qualcuno sa già che questo post parla anche di lui. 😉

Igatahes ma tahan tänada kõiki, kes on kaasa elanud! Siin on juhtunud veel palju ägedaid asju, aga ma tõin välja selle kõige meeldejäävama! Ma tahan tänada ka kõiki oma ägedaid koostööpartnereid, kes on mind usaldanud! Annan endast 100%, et kõik õppijad saaksid parima kogemuse! 

Ja ma tänan ka Jumalat, et ta ei lasknud mul jääda sinna kuhu ma tahtsin jääda! Kui ma oleksin saanud oma tahtmise, siis ma grilliksin praegu Naissaarel venelastega odavaid viinereid ja arvaksin, et see on äge 😂! Siit suur õppetund – kui keegi peab su elust minema, siis lase tal minna! Elul on alati sinuga suuremad plaanid! ❤️

Ma nüüd lõpetan, loodan, et meeldis! Saadan kõigile päikest. Nendele, kes mind näha tahavad, peavad ise siia tulema, sest mina siit ei liigu 😀 Järgmiseks eesmärgiks on oma kodu leidmine! 🥰 Püsige lainel!

Ingrid💖